Kommenteeri

Mida peaks teadma ammoniaagivabadest juuksevärvidest

Tänapäeval esitavad inimesed väga tihti juuksurile küsimusi,  kas see juuksevärv on keemiavaba, kas see sisaldab sünteetilisi ühendeid või ammoniaaki. 

Niisiis - kas ja millal peaks valima ammoniaagivaba juuksevärvi?

Keemiline ühend ammoniaak on värvitu gaas, millel on väga iseloomulik lõhn. Looduses tekib ammoniaak orgaaniliste jäätmete lagunemisel.  Otsest kahju tervisele ammoniaak väikestes kogustes ei kujuta, kuid pidev kontakt ammoniaagiga võib põhjustada silmade ja naha ärritust ning hingamisteede kahjustusi, eriti tundlikud on astmaatikud.

Juuksuri eesmärk on pakkuda kliendile täiuslikult säravat ja kauapüsivat värvitulemust. Selle saavutamine vaid looduslikke pigmente sisaldavate värvidega pole kahjuks võimalik. 

Paljude firmade puhul katab ammoniaagivaba juuksevärv ka 100% halli juust, kuid helendamisevõime on neil madalam, enamasti 3 astet. Püsivärv vajab katalüsaatorit, mis tõstaks juuste PH taset. Ammoniaak suudab seda ideaalselt ja seetõttu on juuksevärvides ammoniaaki  kasutatutud juba alates 1907 aastast, mil Loréal lõi esimese sünteetilise juuksevärvi.  

Ammoniaak tõstab juuste PH 10-10,5-le ning juuksekarv avaneb, mille järel värvimolekul saab juuksekarva sisse minna.  Ammoniaak annab juuksevärvile ka iseloomuliku lõhna. Nende aurude pidev sisse hingamine on kahjulik pigem juuksuri seisukohalt.  Kliendi vaatenurgast mõjub ammoniaak agressiivselt juukse kutiikulkihile muutes selle karedaks ning põhjustades niiskuse ja proteiini kadu, mistõttu värvitud juuksed võivad tunduda kuivad. 

Ammoniaagivabad juuksevärvid

Hallide juuste katmiseks ja juuste helendamiseks on siiski mingi katalüsaator vajalik. Paljud juuksevärvide tootjad on seepärast püüdnud leida pehmemaid ja juuksesõbralikumaid lahendusi. Üks palju kasutatud ühend ammoniaagi asemel on MEA ehk monoethanolamine, mida saadakse kookosõlist ja mis tagab ka ühtlasema PH taseme juustes värviprotseduuri ajal.  

Näiteks Davines kasutab oma ammoniaagivabas püsivärviseerias katalüsaatorina ethanolamine´ i, Aloxxi juuksevärvid sisaldavad patendeeritud CDP Complexi,  Loréal INOA värviseeria sisaldab ODS2 ehk Oil Delivery System´it, tänapäeval on ammoniaagivaba seeria olemas pea kõigil suurematel värvitootjatel. 

Seda loetelu võib jätkata - Organic Colour Systems, Natulique, Kevin Murphy, Original&Mineral - kõik need sarjad on sündinud soovist pakkuda nii juuksurile kui kliendile tervislikumaid lahendusi.

Juuste värvimine kodus

Kodus juukseid värvides peaks kindlasti tähele panema fakti, et ammoniaaki  võib asendada hoopis mõni muu leeliseline keemiline ühend, mille kahjulikkust pole veel piisavalt uuritud, kuid mida marketingiosakond saab välja reklaamida ammoniaagivaba juuksevärvina. 

Kui on võimalik valida võimalikult madala ammoniaagi sisaldusega või hoopis ammoniaagivaba juuksevärv, siis sellel on kindlasti palju eeliseid: juuksed on peale värvimist tugevamad, sest värv ei kuivata juukseid ning puuduvad tugevad aurud, mistõttu värvimise protseduur on meeldivam. Üle 90% looduslikest komponentidest ja mineraalseid värvipigmente sisaldav püsivärv kodukasutajale on BioKap, mis sisaldab looduslikku piim- ja puuviljahapetest (roosuhkur, peet, viinamaari, õun, mustsõtar) patenteeritud komponenti laktosafe.

Kui juustes ei ole veel halli ja soovid terveid ja läikivaid juukseid, soovitan kasutada vaid looduslikest komponentidest juuksevärve. Neil puudub küll võime tungida juuksekarva sügavusse, värv jääb vaid juuksekarva pindmisse kihti, mille tõttu kulub see pesudega  ka kiiremini maha. Sellised on näiteks Davines Finest Pigments, Phyto Kydra, Sebastian Cellophanes, Radico Color Me Organic.

Juuksevärvi pikemaajalisemal säilimisel on oma kindel roll mängida hooldusvahenditel. Oluline on kasutada sulfaadivabasid ja värvi kaitsvaid šampoone, vältida kokkupuudet klooriga, kasutada sügavniisutavaid või toitvaid palsameid ja maske, kindlasti kasutada enne kuumtöötlust kuumakaitset. Värvi saab kahe juuksurikülastuse vahel erksana hoida  kasutades kodus spetsiaalseid toonivaid šampoone või palsameid. 

Foto: Thom Masat

Lisa kommentaar

Email again: